Mõisted ja definitsioonid

Toidu nimi

Toidu nimed on toodud eesti, inglise, vene ja võimalusel ka ladina keeles.

Söödava portsjoni osakaal

Väärtus näitab kui palju nimetatud toidust originaalkujul võib pidada söödavaks. 100g söödavast portsjonist on võimalik teha tagasiarvutus originaal- ehk "ostetud" kujule, kasutades järgmist valemit: g ("ostetud" toit) = 100 g * (100 %/söödava portsjoni osakaal %)) Märkusena tuleb arvestada, et tabelites toodud söödava portsjoni osakaal on sageli määratud hinnanguliselt laboratoorsete analüüside käigus, ja saadud väärtused ei pruugi alati olla samasugused reaalsel toiduvalmistamisel esinevate väärtustega.

Sisu

Kõik toidu koostise väärtused on väljendatud 100g söödava portsjoni kohta. Väärtused on väljendatud tüvenumbrite arvuga, mis sobituvad nende arvutamise sisendandmete täpsusastmega. Täpsusaste sõltub analüüsimeetodist, arvutuskäigust jms. Ühe ja sama toitaine väärtuse täpsusaste võib erineda sõltuvalt väärtuse hankimise meetodist. Väärtused on antud kõigi olemasolevate toitainete kohta, mille andmed on leitavad. Tühi väärtuse lahter, mille allikas on tundmatu, tähendab, et andmeid mainitud toitaine kohta pole leitud. Võimalusel hinnatakse mõnede toitainete väärtused sarnase toidu põhjal või arvutatakse põhinedes analüütilistele väärtustele. See tähendab, et puuduvaid väärtusi ei saa automaatselt seostada null-väärtusega. Null-väärtus viitab toitaine loomulikule nullsisaldusele või sellele, et on avastatud toitaine jälgi, kuid nende sisaldus on nii väike, et see ei oma antud kontekstis olulist tähendust. Makrokomponentide valgud, süsivesikud, rasvad, alkohol, tuhk ja vesi summa ei pruugi alati andmebaasis olla kokku 100g. Selle põhjuseks on erinevatest allikatest pärinevad andmed ja keemilisel analüüsil esinevad ebatäpsused.

Variatsioon

Analüütiliselt määratud väärtuste puhul on toodud ka iga toitaine maksimaalne ja minimaalne määratud väärtus. Juhtudel, kus näidatud on ainult keskmise väärtuse standardhälve, on variatsiooni usaldusvahemik 95%.

Allikas

Iga esitatud väärtuse jaoks on allika veerus kuvatud allika kood. Allika kirjanduslikud andmed kuvatakse allika koodile vajutades. Täpsemate andmete vajadusel või andmete kvaliteedi määramiseks, tuleks tutvuda originaalallikas toodud detailidega.

„Tüüp“ – mõiste kasutamine toidunimetustes

Toidu nimetusele lisatud „tüüp“-mõiste viitab enamjaolt pakendilt või kodulehelt pärit tooteandmetele ja väljendub enamasti põhitoitainete, kiudainete, naatriumi ning küllastunud rasvhapete väärtustes. "Tüüp"-mõistet kasutatakse ka analüüsitulemuste esitamisel, kui analüüsiti kindlate kaubamärkidega tooteid.

„PKS“ - parima koolisöökla võistluse finaalretsept

Jälgväärtus

Jälgväärtuste väljendusviisid toidu koostise andmebaasis (100g toidu söödava osa kohta):

Komponent Ühik Jälg = vähem kui
Energia kJ (kcal) 2,5 (0,6)
Vesi, valgud, rasvad, süsivesikud, kiudained, alkohol, tuhk g 0,06
Aminohapped mg 0,06
Rasvhapped g / mg 0,06
Kolesterool mg 0,6
Anorgaanilised ühendid mg / μg 0,06
Retinool ug 0,6
Karotiinid ug 0,6
Vitamiin D ug 0,06
Vitamiin E mg 0,006
Vitamiin K ug 0,06
Tiamiin mg 0,006
Riboflaviin mg 0,006
Niatsiin mg 0,006
Vitamiin B6 mg 0,006
Pantoteenhape mg 0,006
Biotiin mg 0,006
Vitamiin B12 ug 0,006
Folaadid ug 0,06
Vitamiin C mg 0,06

Toitude jäägiga esitamine

Toitude puhul, mille nimes esineb sõnu 'koorega', 'kondiga', 'tervelt' vms, on toidu kaalu sisse tihti arvestatud ka toidu söödamatu osa. See ei tähenda, et vastava toidu toitainelised väärtused on esitatud ka jäägi kohta. (Siinkohal võib segadus tekkida nt. tsitrusviljadega, mille puhul tarvitatakse mõnikord toiduks ka kooreosa.) Selgitused toidu söödava ja mittesöödava osa kohta on toodud toiduprofiilides 'söödava portsjoni olemus' ja 'jäätme olemus' juures. Vajaduse esitada mõningaid toite andmebaasis koos jäägiga tingib olukord, kus toidust pole tihti võimalik jääki enne söömist eraldada (nt. õunasüda) või kus toitu valmistatakse ja serveeritakse koos jäägiga (nt. tervelt küpsetatud kala).

Toitainete definitsioonid

Alkohol

Алкоголь Alcohol  (Alkohol ehk etanool)

Etanool on sirge ahelaga alkohol, mille molekulvalemiks on C2H5OH. Puhas alkohol on kõrge energiasisaldusega, andes ühe grammi kohta 29 KJ ehk 7 kcal energiat.

Alkohol käitub organismis diureetikuna ehk vee väljutajana, mistõttu tekib alkoholi tarvitades organismis kiirelt veepuudus. Alkoholi ülemäärane tarbimine võib põhjustada mitmeid tervisehäireid, sealhulgas vähki, maksahaigusi, insulti, kõrget vererõhku ja vaimse tervise halvenemist.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Loe rohkem...


üles

Beeta-karoteeni ekvivalent

Эквивалент бета-каротина Beta-carotene equivalents

Beeta-karoteeni ekvivalenti (BCE) kasutatakse vitamiin A eelühendina toimivate karotenoidide aktiivsuse väljendamiseks. Need eelühendid (β-karoteen, γ-karoteen, α-karoteen ja β-krüptoksantiin) muudetakse kehas A-vitamiiniks. (Vt. vitamiin A)

Beeta-karoteeni ekvivalent (BCE) = beeta-karoteen + 1/2 alfa-karoteen + 1/2 teised vitamiin A eelühendina toimivad karotenoidid

Ühik andmebaasis: beeta-karoteeni ekvivalent (BCE)


üles

Biotiin

Биотин Biotin  (Biotiin ehk vitamiin B7 ehk vitamiin H)

Vesilahustuv vitamiin.

Biotiin omab bitsüklilist ringstruktuuri. Biotiini sünteesivad peamiselt bakterid ja algelised eukarüootsed organismid nagu pärm, hallitusseened ja vetikad.

Biotiini on vaja ainevahetuseks ja energia tootmiseks. Biotiin on üks tähtsamaid vitamiine kasvamise, sh rakkude kasvamise ja uuenemise tagamisel. B7- vitamiinil on tähtis roll ka oluliste rasvainete biosünteesis ja mitmete rasvhapete moodustamises, mis on määrava tähtsusega närvikudedes ja aminohapete ainevahetuses. Muuhulgas aitab biotiin tervena hoida ka juuksed ja küüned.

Ühik andmebaasis: mikrogramm (µg)

Loe rohkem...


üles

Energia (sh kiudained)

Энергия (вкл. волокнистые вещества) Energy (incl. fibre)

Energia, kcal = valgud(g) x 4(kcal/g) + rasvad(g) x 9(kcal/g) + süsivesikud, imenduvad(g) x 4(kcal/g) + kiudained(g) x 2(kcal/g) + alkohol(g) x 7(kcal/g) 


üles

Energia (sh kiudained)

Энергия (вкл. волокнистые вещества) Energy (incl. fibre)

Toidu energiasisaldus väljendatakse SI ühikute süsteemi kohaselt kilodžaulides (kJ).
Igapäevaselt kasutatakse energiasisalduse väljendamiseks kilokaloreid (kcal).
Kilokalor on energiahulk, mis kulub 1 kg vee temperatuuri tõstmiseks 1oC võrra.

Toidu energiasisaldus arvutatakse toidu valkude, rasvade, imenduvate süsivesikute, kiudainete ja alkoholi sisalduse põhjal, kasutades järgmisi konversioonitegureid (RT I 2009, 26, 163 – jõust. 1.07.2009):
Energia, kJ = valgud(g) x 17(kJ/g) + rasvad(g) x 37(kJ/g) + süsivesikud, imenduvad(g) x 17(kJ/g) + s + kiudained(g) x 8(kJ/g) + alkohol(g) x 29(kJ/g)

Energia on meie organismile vajalik elutegevuse tagamiseks. Toidust saadav energiahulk katab organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga.

Ühik andmebaasis: kilodžaul (kJ), kilokalor (kcal)

Loe rohkem...


üles

Folaadid

Фолаты Folates  (Folaadid, foolhape ehk vitamiin B9)

Vesilahustuv vitamiin.

Folaadid on rühm ühendeid (pterüülglutamaadid), mis tähistavad foolhappe (pterüülglutamiinhappe) derivaate. Toidus ja inimorganismis leidub seda vitamiini peamiselt 5,6,7,8-tetrahüdrofolaatide kujul. Foolhapet ennast ei esine toidus puhtal kujul, küll aga kasutatakse seda laialdaselt toitude rikastamisel või toidulisandina. Folaate väljendatakse foolhappe ja temaga seotud ühendite summana.

Foolhapet on eelkõige vaja loote normaalseks arenguks, sealhulgas neuraaltorudefektide (loote kesknärvisüsteemi arengu kahjustused) ennetamiseks. Folaadid osalevad ka DNA moodustamises ning koos B12-vitamiiniga punaste vereliblede sümteesis.

Ühik andmebaasis: mikrogramm (µg)

Loe rohkem...


üles

Fosfor

Фосфор Phosphorus

Fosforit leidub looduses enim viievalentses olekus hapnikuga seotult ehk fosfaadina (PO43-).

Fosfor on üheks koostiselemendiks kõikides suuremates biokeemiliste ühendite klassides. See mineraal on ülivajalik paljude struktuursete ja talituslike ülesannete täitmiseks inimorganismis. Fosfor osaleb hammaste ja luude moodustumises, on vajalik aju ja kesknärvisüsteemi tööks ning mängib olulist rolli organismi energiavahetuses. Fosfolipiidide koostises on fosfor üks peamiseid bioloogiliste membraanide koostisosi.

Ühik andmebaasis: milligramm (mg)

Loe rohkem...


üles

Fruktoos

Фруктоза Fructose  (Fruktoos ehk puuviljasuhkur)

Fruktoos on monosahhariid (C6H12O6.).

Vt. ka ’süsivesikud, imenduvad’.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Loe rohkem...


üles

Galaktoos

Галактоза Galactose

Galaktoos on monosahhariid, mida esineb põhiliselt laktoosi koostises. Looduses vabal kujul leidub seda suhteliselt vähe.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Vt. ka ’laktoos’ ja ’süsivesikud, imenduvad’.


üles

Glükoos

Глюкоза Glucose  (Glükoos ehk viinamarjasuhkur)

Glükoos on monosahhariid (C6H12O6).

Vt. ka ’süsivesikud, imenduvad’.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Loe rohkem...


üles

Jood

Йод Iodine

Jood on halogeen, mis reageerib kergesti, moodustades enamasti jodiide. Looduslikult esineb joodi merevees ja magmakivimites.

Jood osaleb kilpnäärme hormoonide sünteesis ja energia-ainevahetuses. Need hormoonid aitavad hoida rakud tervete ja ainevahetuse tempo normaalsena. Joodi saamisest sõltub ka väikelaste kasv ja vaimne areng. Väidetavalt aitab jood ka kaalu alandada ning reuma, maohaavade ja juuste väljalangemise puhul ning tagab terved arterid ja närvikoe.

Ühik andmebaasis: mikrogramm (µg)

Loe rohkem...


üles

Kaalium

Калий Potassium

Kaaliumi looduses puhtal kujul ei leidu, see on alati seotud teiste ühenditega, enamasti esineb seda kloriidina (KCl).

Kaalium koos naatriumiga reguleerib rakkude osmootset rõhku ja happe-leelise tasakaalu. Kaalium on oluline ka südamelihaste ja närvisüsteemi toimimiseks ning võib aidata alandada vererõhku.

Ühik andmebaasis: milligramm (mg)

Loe rohkem...


üles

Kaltsium

Кальций Calcium

Kaltsiumi looduses puhtal kujul ei leidu, aga seda esineb külluslikult kaltsiumkarbonaadi ehk paekivi koostises (CaCO3), kipsina (CaSO4 x 2H2O) ning fluoriidina (CaF2).

Piisav kaltsiumikogus organismis tagab terved luud, hambad, lihased ja närvid. Samuti reguleerib kaltsium lihaste kokkutõmbeid, sealhulgas ka südametööd, ning tagab vere normaalse hüübimise.

Ühik andmebaasis: milligramm (mg)

Loe rohkem...


üles

Kiudained

Kлетчатка Dietary fibre

Kiudained on taimeraku seina koostiskomponendid. Nendeks on peamiselt mittetärkliselised polüsahhariidid nagu tselluloos, hemitselluloos, pektiin ja ligniin.

Kiudained on vajalikud eelkõige seedesüsteemi korrashoidmiseks: need suurendavad toidukördi mahtu ja kiirendavad selle edasiliikumist peensooles. Kiudained alandavad ka vere kolesteroolisisaldust ning reguleerivad vere suhkrutaset, vähendades riski haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse ning diabeeti.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Loe rohkem...


üles

Kolesterool

Холестерин Cholesterol

Kolesterooli esineb looduslikult kas vabal kujul, seotuna rasvhapetega (kolesterüülestrid) või mõnede valkudega.

Kolesterooli on vaja sapphapete, suguhormoonide ja D-vitamiini tekkimiseks organismis, samuti on ta hädavajalik komponent rakumembraani koostises.

Ühik andmebaasis: milligramm (mg)

Loe rohkem...


üles

Kroom

Хром Chromium

Bioloogiliselt on olulisemad kolmevalentne (III) ja kuuevalentne (VI) kroom. Bioloogiliselt aktiivset kolmevalentset kroomi leidub toidus, samas kui toksiline kuuevalentne kroom tuleb tööstuslikust saastest ja on kantserogeense toimega. Cr(III) on looduses üldlevinud ning seda leidub õhus, vees, pinnases ning bioloogilistes materjalides.

Ühik andmebaasis: mikrogramm (µg)

Loe rohkem...


üles

Küllastunud rasvhapped

Насыщенные жировые кислоты Saturated fatty acids

Küllastatud rasvhapped on rasvhapped, milles pole kaksiksidemeid. Nendeks on kaprüülhape (C8:0), kapriinhape (C10:0), lauriinhape (C12:0), müristiinhape (C14:0), palmitiinhape (C16:0) ja steariinhape (C18:0). Inimorganismis on eelmainitutest enamlevinud palmitiin- ja steariinhape.

Küllastunud rasvhapped pole keha jaoks üksnes kütuseks, vaid esinevad ka rakumembraani koostises. Erinevad küllastunud rasvhapped on seotud ka valkudega, olles vajalikud nende normaalseks funktsioneerimiseks organismis. Küllastunud rasvhapete liigne tarbimine tõstab riski haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Loe rohkem...


üles

Laktoos

Лактоза Lactose  (Laktoos ehk piimasuhkur)

Laktoos on disahhariid, mis koosneb glükoosist ja galaktoosist.

Vt. ka ’süsivesikud, imenduvad’.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Loe rohkem...


üles

Linoleenhape (C18:3)

Линоленовая кислота (C18:3) Linolenic acid (18:3)

Linoleenhape (C18:3 n-3) on asendamatu rasvhape ning üks oomega-3 rasvhapetest.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Vt. ’polüküllastumata rasvhapped’.


üles

Linoolhape (C18:2)

Линолевая кислота (C18:2) Linoleic acid (C18:2)

Linoolhape (C18:2-n-6) on asendamatu rasvhape ning üks oomega-6 rasvhapetest.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Vt. ’polüküllastumata rasvhapped’.


üles

Magneesium

Магний Magnesium

Looduses leidub magneesiumi suurtes kogustes magnesiidi, dolomiidi ja teiste mineraalidena.

Magneesium on vajalik kofaktor paljudes ensüümisüsteemides ning aitab muuta tarbitud toitu energiaks. Samuti on see mineraal vajalik südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks. Magneesiumi vajab raku energeetika ja närvitalitus, samuti on magneesiumil oluline osa kõrvalkilpnäärmete normaalses talitluses. Viimased toodavad hormoone, mis on olulised luutervise seisukohalt.

Ühik andmebaasis: milligramm (mg)

Loe rohkem...


üles

Maltoos

Мальтоза Maltose  (Maltoos ehk linnasesuhkur)

Maltoos on disahhariid, mis koosneb kahest glükoosimolekulist (C12H22O11).

Vt. ka ’süsivesikud, imenduvad’.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Loe rohkem...


üles

Mangaan

Марганец Manganese

Mangaan võib eksisteerida mitmes oksüdatsiooniastmes, neist Mn2+ ja Mn3+ omavad kõige suuremat bioloogilist tähtsust. Mangaani leidub nii looduslikult kui ka saaste tulemusena pinnases ja vees.

Mangaan kuulub mitmete ensüümide koostisesse ning aktiveerib teisi. Mangaani on muuhulgas vaja kasvu, vereloome ja endokriinsete näärmete töö mõjutamiseks.

Ühik andmebaasis: milligramm (mg)

Loe rohkem...


üles

Monoküllastumata rasvhapped

Мононенасыщенные жировые кислоты Monounsaturated fatty acids

Monoküllastamata rasvhapetes on üks kaksikside. 92% toidus leiduvates monoküllastumata rasvhapetest moodustab oleiinhape (C18:1 n-9).

Monoküllastumata rasvhapped on olulised membraani koostises olevates lipiidides, eriti närvikiude ümbritsevas müeliinis.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Loe rohkem...


üles

Naatrium

Натрий Sodium

Enamikes toitudes esineb naatrium koos klooriga, moodustades naatriumkloriidi ehk soola. Oluliseks naatriumi allikaks toidus on ka maitsetugevdaja naatriumglutamaat (E621).

Naatrium on vee hulga reguleerija kudedes, vererõhu mõjutaja ning oluline närvisüsteemi ja lihaste töös. Liigne naatriumi tarbimine tõstab riski haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse.

Ühik andmebaasis: milligramm (mg)

Vt. ka ’sool’.

Loe rohkem...


üles

Niatsiin

Ниацин Niacin  (Niatsiin ehk vitamiin B3)

Vesilahustuv vitamiin.

Niatsiini esineb toitudes kahes vormis: nikotiinhape ja nikotiinamiid. Mõlemad vormid on vastupidavad õhuhapnikule, valgusele ja kuumusele – seda nii kuivas, kui veekeskkonnas.

Niatsiinil on oluline osa rakuhingamisrektsioonides. Niatsiin osaleb rasvade, valkude ja süsivesikute ainevahetuses ning aitab tervetena hoida närvi- ja seedesüsteemi.

Ühik andmebaasis: milligramm (mg)

Vt. ka ’niatsiini ekvivalent’ ja ’trüptofaan’.

Loe rohkem...


üles

Niatsiini ekviv. trüptofaanist

Эквивалент ниацина - триптофан Niacin equiv. from tryptophan

Trüptofaan metaboliseerub kehas niatsiiniks ja seda arvestatakse niatsiini aktiivsuse hindamisel.

Ühik andmebaasis: milligramm (mg)

Vt. ka ’niatsiin’ ja ’niatsiini ekvivalent’.


üles

Niatsiini ekvivalent, kokku

Ниациновый эквивалент, всего Niacin equivalents, total

Niatsiini aktiivsust väljendavad nikotiinhape, nikotiinamiid ja trüptofaan (prekursor). Niatsiini koguaktiivsus väljendatakse niatsiini ekvivalentidena (NE), kusjuures:

1 niatsiini ekvivalent (NE) = 1 mg niatsiini

1 niatsiini ekvivalent (NE) = 60 mg trüptofaani

Ühik andmebaasis: niatsiini ekvivalent (NE)

Vt. ka ’niatsiin’ ja ’trüptofaan’.


üles

Nikkel

Никель Nickel

Niklit ja nikliühendeid leidub nii pinnases, vees, taimedes kui loomades.

Nikkel mõjutab organismis imenduva raua kogust ning võib olla oluline punaste vereliblede sünteesil. Nikkel on seotud mitmete ensüümidega taimedes ja mikroorganismides.

Ühik andmebaasis: mikrogramm (µg)


üles

Palmitiinhape (C16)

Пальмитиновая кислота (C16) Palmitic acid (C16)

Palmitiinhape (C16:0) on levinumaid küllastunud rasvhappeid.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Vt. ’küllastunud rasvhapped’.


üles

Pantoteenhape

Пантотеновая кислота Pantothenic acid  (Pantoteenhape ehk vitamiin B5)

Vesilahustuv vitamiin.

Inimorganismis on aktiivne ainult pantoteenhappe dekstrovorm ehk D(+)vorm.
Tavaliselt esineb teda proteiinidega seotult või sooladena. Pantoteenhape on vabas olekus ebastabiilne ning äärmiselt hügroskoopne (niiskust imav).

Pantoteenhape aitab vabastada toiduenergiat, täites erinevaid rolle rakuainevahetuses ning paljude elutähtsate molekulide sünteesis.

Ühik andmebaasis: milligramm (mg)

Loe rohkem...


üles

Polüküllastumata rasvhapped

Полиненасыщенные жировые кислоты Polyunsaturated fatty acids

Polüküllastumata rasvhapeteks on rohkemat kui ühte kaksiksidet sisaldavad rasvhapped. Eristatakse oomega-3 (ehk n-3) ja oomega-6 (ehk n-6) rasvhappeid, mille puhul arv märgib esimest kaksiksidet omavat süsiniku aatomit loetuna ahela otsmisest süsinikust. Kõige olulisemateks polüküllastamata rasvhapeteks on nn. asendamatud rasvhapped linoolhape (C18:2 n-6) ja alfa-linoleenhape (C18:3 n-3), mida inimorganism ise sünteesida ei suuda.

Polüküllastamata rasvhapped alandavad seerumi LDL-kolesteroolitaset ja vähendavad südamehaiguste tekke riski.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Loe rohkem...


üles

Rasvad

Жиры Fats  (Rasvad ehk lipiidid)

Rasvade kogus väljendab lipiidide kogusisaldust toidus. Lipiidid on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid ja steroolid (nt. kolesterool). Terminit ’rasvad’ kasutatakse enamasti triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappejäägist ning glütseroolist. Rasvad koosnevad küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapetest.

Rasvade põhiülesandeks on energia andmine ning säilitamine. Toidurasvad on ka oluliseks raku ehitusaineks ning aitavad imenduda rasvlahustuvatel vitamiinidel. Neil on ka organismi puhastav toime.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Loe rohkem...    


üles

Rasvhapped, kokku

Жирные кислоты, всего Fatty acids, total

Rasvhapped on süsivesinikahelad, mis sisaldavad metüül- ja karboksüülrühma. ’Rasvhapped, kokku’ väljendab küllastunud, monoküllastumata ning polüküllastumata rasvhapete koguhulka toidus. Kõik rasvad, mis on enamuses triglütseriidid, sisaldavad glütseroolijääki, mis ei kuulu rasvhapete hulka. Fosfolipiidide puhul moodustavad rasvhapped lipiidist isegi väiksema osa.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Vt. ka ’rasvad’.

Loe rohkem...


üles

Raud

Железо Iron

Tahkena leidub rauda vabas olekus või rauaühendites. Vesilahustes esineb raud kahes erinevas oksüdatsiooniastmes Fe2+ või Fe3+ ioonidena. Looduslikult leidub rauda mineraalides, pinnases ja vees.

Raud aitab moodustada punaseid vereliblesid, mis transpordivad hapnikku. Nii sõltub rauast kudede varustamine hapnikuga, hapnikutagavara loomine lihaskoes ja rakuhingamise tagamine. Raud suurendab ka vastupanuvõimet stressile ning haigustele.

Ühik andmebaasis: milligramm (mg)

Loe rohkem...


üles

Retinool

Ретинол Retinol

Vt. vitamiin A.

Ühik andmebaasis: mikrogramm (µg)


üles

Sahharoos

Сахароза Sucrose  (Sahharoos ehk lauasuhkur)

Sahharoos on disahhariid, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist (C12H22O11).

Vt. ka ’süsivesikud, imenduvad’.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Loe rohkem...


üles

Seleen

Селен Selenium

Seleeniumi leidub pinnases ja kivimites ning seda võib seeläbi kuhjuda taimedesse. Seleeni bioaktiivseks vormiks on selenotsüsteiin.

Seleen on tähtis antioksüdant, selle piisavat tarbimist seostatakse vähki ja südame-veresoonkonnahaigusi ennetava toimega. Seleen mängib olulist rolli immuunsüsteemis, kilpnäärmehormoonide ainevahetuses ning reproduktiivsüsteemide normaalses funktsioneerimises.

Ühik andmebaasis: mikrogramm (µg)

Loe rohkem...


üles

Soola ekvivalent

Эквивалент соли Salt equivalent  (Sool ehk naatriumkloriid)

Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Looduslikult esineb naatriumkloriidi haliidina, mida kivimina tuntakse kivisoolana.

Soola ekvivalendi arvutamisel võetakse arvesse nii toitudes looduslikult esinevat kui toitudesse lisatud naatriumi.

Antud andmebaasis: soola ekvivalent = 2,5 x naatrium

Ühik andmebaasis: milligramm (mg)

Vt. ka ’naatrium’.

Loe rohkem...


üles

Steariinhape (C18)

Стериновая кислота (C18) Stearic acid (C18)

Steariinhape (C18:0) on levinumaid küllastunud rasvhappeid

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Vt. ’küllastunud rasvhapped’.


üles

Suhkrud, kokku

Sugars, total

üles

Süsivesikud, imenduvad

Углеводы, всасываемые Carbohydrates, available

Defineeritakse nn. vabade suhkrute (glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos, maltoos) ja tärklise summana.
Süsivesikud, imenduvad = süsivesikud, kokku - kiudained

Süsivesikud on organismi (eriti aju) põhiliseks energiaallikaks ning kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Loe rohkem...


üles

Süsivesikud, kokku

Углеводы, всего Carbohydates, total

Erinevalt imenduvatest süsivesikutest hõlmab ’süsivesikud, kokku’ mõiste endas ka kiudaineid.
Süsivesikud, kokku (g) = 100 - (valk + rasv + vesi + tuhk)

Vt. ka ’süsivesikud, imenduvad’ ja kiudained’.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Loe rohkem...


üles

Trans-rasvhapped

Транс-жирные кислоты Trans fatty acids

Transrasvhapeteks nimetatakse küllastumata rasvhappeid, mis sisaldavad vähemalt ühte kaksiksidet trans-asendis. Transrasvhapped meenutavad füüsikalistelt omadustelt küllastunud rasvhappeid. Looduslikult esineb neid vähe, kuid nad võivad tekkida küllastumata rasvhapete osalisel hüdrogeenimisel ehk tahkestamisel tööstuslike protsesside käigus.

Transrasvhapete liigne tarbimine võib tõsta riski haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Loe rohkem...


üles

Tsink

Цинк Zinc

Looduses leidub tsinki sulfiidi (ZnS), silikaadi (ZnSiO4) ja oksiidina (ZnO). Tsinki leidub nii maakoores kui merevees, lisaks kõikides taimsetes ja loomsetes kudedes.

Tsink kuulub rohkem kui 200 ensüümi koostisesse, osaleb süsivesikute, rasvade ja valkude töötlemisel ning hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses. Tsink mängib ka võtmerolli geneetilise materjali sünteesis ja stabiliseerimises, aitab moodustada uusi rakke ja ensüüme ning võtab osa vereloomeprotsessist.

Ühik andmebaasis: milligramm (mg)

Loe rohkem...


üles

Tuhk

Зола Ash

Jääk, mis jääb järele pärast orgaanilise aine tuhastamist. Tuha väärtus väljendab kaudselt toidu mineraalainete sisaldust.

Ühik andmebaasis: gramm (g)


üles

Tärklis

Крахмал Starch

Tärklis on polüsahhariid, koosnedes vähem kui tuhandest kuni mitmest tuhandest α-sidemega glükoosiühikust. Tärklis on süsivesikute säilitusvormiks taimedes.

Vt. ka ’süsivesikud, imenduvad’.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Loe rohkem...


üles

Valgud

Белки Proteins  (Valgud ehk proteiinid)

Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Valgud väljendavad toidus sisalduvat lämmastikku, mis on korrutatud konversiooniteguriga 6,25 valkude sisalduse määramiseks (Greenfield, 2003).

Keha vajab valku eelkõige organismi kasvuks ja ehituseks.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Loe rohkem...


üles

Vask

Медь Copper

Looduses esineb vask peamiselt oksiidina (Cu2O), vähem kloriidina (CuCl2). Vesilahuses leidub vaske kloriidi, nitraadi ja sulfaadina. Vaske esineb nii mineraalsoolade kui orgaaniliste ühendite koostises ning metallivormis.

Vask on vajalik raua metabolismiks, osaledes hemoglobiini sünteesis ja soodustades raua omastamist. Vask mängib olulist rolli aju ka arengus, immuunsüsteemi normaalses funktsioneerimises ning tugevate luude arengus. Vask on seotud mitmete ensümaatiliste funktsioonidega ning sellele on omistatud ka antioksüdatiivseid omadusi.

Ühik andmebaasis: milligramm (mg)

Loe rohkem...


üles

Vesi

Вода Water

Vesi väljendab toidu niiskusesisaldust. Vee kogus organismis on pöördvõrdeline rasvkoe hulgaga.

Vesi on vajalik kogu organismi toimimiseks, kuna enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett. Samuti toimub vee abil vajalike ainete transportimine kõikide keharakkudeni.

Ühik andmebaasis: gramm (g)

Loe rohkem...


üles

Vitamiin A

Витамин А Vitamin A

Rasvlahustuv vitamiin.

Vitamiin A aktiivsed komponendid on retinool ja β-karoteen.

Vitamiin A toimet arvutatakse ja väljendatakse retinooli ekvivalentidena (RE), kusjuures:

1 RE = 1 µg retinooli

1 RE = 12 µg β-karoteeni

1 RE = 24 µg teised vitamiin A eelühendina toimivad karotenoidid

Vitamiin A kogutoime, väljendatuna RE, on toidus sisalduva retinooli ja karoteenide summa, korrutatud aktiivsusteguriga.

Antud andmebaasi kontekstis: Vitamiin A (RE) = retinool + 1/12 beeta-karoteeni ekvivalent

Rahvusvaheliselt kasutatakse järgmist konversioonifaktorit: 1 IU vitamiin A = 0,3 µg retinooli

A-vitamiin täidab mitmeid olulisi funktsioone. Näiteks aitab see tervena hoida naha ja limaskestad (nt ninas) ning seda manustatakse toidulisandite näol ka kui antioksüdanti. Lisaks on vitamiin A vajalik juuste, luude ja hammaste tervise tagamiseks. Ka tugevdab see immuunsust ning aitab tagada nägemisvõime hämaras valguses.

Ühik andmebaasis: retinooli ekvivalent (RE)

Loe rohkem...


üles

Vitamiin B1

Витамин B1 Vitamin B1  (Vitamiin B1 ehk tiamiin)

Vesilahustuv vitamiin.

Tiamiin esineb toitudes ensüümi konfaktorina ning on seotud fosforiga (tiamiindifosfaat TPP).

B1-vitamiin täidab paljusid olulisi funktsioone. B1-vitamiinil on oluline roll ainevahetuse energia tootmisel. Teiste B-rühma vitamiinidega koostööd tehes aitab tiamiin lõhustada söödud toitu ning vabastada sealt saadavat energiat. Lisaks aitab B1-vitamiin tervena hoida närve ja lihaskudet.

Ühik andmebaasis: milligramm (mg)

Loe rohkem...


üles

Vitamiin B12

Витамин B12 Vitamin B12  (Vitamiin B12 ehk kobalamiin)

Vesilahustuv vitamiin.

Vitamiin B12 kuulub seotud molekulide perekonda nimega korrinoidid (tetrapüroolsed ühendid). See vitamiin pärineb bakteritelt, seentelt ja vetikatelt.

Organism kasutab B12-vitamiini punaste vereliblede moodustamises ja närvisüsteemi normaalseks talituseks. See vitamiin aitab vabastada ka toiduenergiat ning on vajalik foolhappe ainevahetuses. Uuringud on näidanud, et suured kogused B12-vitamiini võivad mõjutada bioloogilisi rütme ning seeläbi võib see vitamiin kasutust leida unehäirete ravis.

Ühik andmebaasis: mikrogramm (µg)

Loe rohkem...


üles

Vitamiin B2

Витамин B2 Vitamin B2  (Vitamiin B2 ehk riboflaviin)

Vesilahustuv vitamiin.

Toidus leidub vitamiin B2 koensüümina ning fosforiga seotult (FMN). Riboflaviin on väga tundlik valgusele ja UV-kiirgusele, kuid võrdelmisi vastupidav kuumusele ja õhuhapnikule.

Vitamiin B2 on vajalik energia tootmiseks organismis. Riboflaviin toetab antioksüdantide tegevust ning aitab tervena hoida naha, silmad, närvisüsteemi ning limaskestad. B2-vitamiin aitab toota ka steroide ja punaseid vereliblesid ning sel arvatakse olevat oluline osa toidus sisalduva raua imendumisel. Vitamiin B2 on seotud ka adrenaliini tootmisega organismis.

Ühik andmebaasis: milligramm (mg)

Loe rohkem...


üles

Vitamiin B6

Витамин B6 Vitamin B6  (Vitamiin B6 ehk püridoksiin)

Vesilahustuv vitamiin.

Püridoksiin on üks kolmest (lisaks püridoksaalile ja püridoksamiinile) vitamiini B6 esinemisvormist.

B6-vitamiinil on palju tähtsaid funktsioone. Eelkõige laseb püridoksiin kehal kasutada ja salvestada energiat toidus leiduvatest valkudest ja süsivesikutest ning on vajalik organismi kudede moodustumiseks. Samuti aitab see vitamiin moodustada antikehasid ja hemoglobiini ning on vajalik tsentraalse närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, omades rolli ka vaimsete protsesside ja tuju reguleerimises. Vitamiin B6 mängib olulist rolli südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel ning väidetavalt leevendab ka PMS-i ning rasedusaegset iiveldust.

Ühik andmebaasis: milligramm (mg)

Loe rohkem...


üles

Vitamiin C

Витамин C Vitamin C  (Vitamiin C ehk L-askorbiinhape)

Vesilahustuv vitamiin.

Vitamiin C keemiline struktuur on sarnane glükoosile, koosnedes tugevast redutseerijast L-askorbiinhappest ja selle oksüdeerunud derivaadist L-dehüdroaskorbiinhappest. C-vitamiini aktiivsust väljendatakse nende ühendite summana.

Vitamiin C aitab antioksüdandina käitudes kaitsta rakke vabade radikaalide eest ja hoida neid tervetena. See vitamiin on hädavajalik luude, kõhrede, lihaste ja veresoonte ehituses ning parandab raua omastamist. Samuti aitab C-vitamiin suurendada organismi vastupanuvõimet külmetushaigustele ja põletikele, peletada kevadväsimust ja stressi.

Ühik andmebaasis: milligramm (mg)

Loe rohkem...


üles

Vitamiin D

Витамин D Vitamin D  (Vitamiin D ehk kaltsiferool)

Rasvlahustuv vitamiin.

Toidus esineb vitamiin D kahes vormis: kolekaltsiferool (D3) ja ergokaltsiferool (D2). Kolekaltsiferool on toidus enamlevinud, ergokaltsiferooli kasutatakse toitude rikastamisel. Vitamiin D3 metaboliseeritakse organismis aktiivseks steroidhormooniks 1,25-dihüdroksü-vitamiin D3–ks ning vitamiin D2 vastavalt 1,25-dihüdroksü-vitamiin D2–ks.

1 µg vitamiin D3 = 1 µg vitamiin D2

1 µg vitamiin D3 = 0,2 µg 25-hüdroksü-vitamiin D

1 IU vitamiin D = 0,025 µg vitamiin D3

 

Suurema osa D-vitamiinist saame me päikesekiirguse toimel nahas toimuvate reaktsioonide tulemusel. Vitamiin D aitab muuhulgas reguleerida kaltsiumi ja fosfori hulka organismis ning on vajalik kaltsiumi imendumiseks – viimased aitavad hoida luud ja hambad tervetena. D-vitamiin on vajalik ka südame- ja närvisüsteemi töös.

Ühik andmebaasis: mikrogramm (µg)

Loe rohkem...


üles

Vitamiin D3

Витамин D3 Vitamin D3  (Vitamiin D3 ehk kolekaltsiferool)

Vt. vitamiin D.

Ühik andmebaasis: mikrogramm (µg)


üles

Vitamiin E

Витамин E Vitamin E

Rasvlahustuv vitamiin.

Kaheksa ühendit, kuuluvad vitamiin E perekonda, võib jagada kahte rühma: tokoferoolid ja tokotrienoolid. Mõlemas rühmas on vitamiinid määratud kreeka tähtedega α, β, γ ja δ. Bioloogiliselt on aktiivseimaks antioksüdandiks d-α-tokoferool ning seetõttu väljendatakse ka vitamiin E aktiivsust d-α-tokoferooli ekvivalentidena (αTE), milligrammides.

E-vitamiin aitab kaitsta rakumembraani, käitudes aktioksüdandina ning hoides ära vabade radikaalide poolt tekitatava kahju. Seetõttu omab ta ka vähkkasvajate-vastast toimet. Vitamiin E kaitseb vereringe elundeid ja lihaseid ning on vajalik ka järglaste saamisel.

Ühik andmebaasis: α-tokoferooli ekvivalent (αTE)

Loe rohkem...


üles

Vitamiin K

Витамин K Vitamin K

Rasvlahustuv vitamiin.

Me saame K-vitamiini nii toidust (füllokinoon K1) kui ka omaenda kehast, kuna seda toodavad bakterid meie soolestikus (menakinoonid K2). Sünteetiliselt toodetud K-vitamiin (menadioon K3 ja menadiool K4) muudetakse organismis K2-ks.

K-vitamiini on eelkõige vaja vere hüübimisel, aidates haavadel korralikult paraneda. Järjest enam leiab tõestust ka K-vitamiini osatähtsus tugevate luude arengus.

Ühik andmebaasis: mikrogramm (µg)

Loe rohkem...


üles

ALLIKAD:

Energia ja toitainete vajadused. Toitumine.ee. Tervise Arengu Instituut (veebis). http://www.toitumine.ee/index.php?id=10587 (15.03.2010)

Vitamins and minerals. Eat Well, Be Well. Food Standards Agency (veebis).
http://www.eatwell.gov.uk/healthydiet/nutritionessentials/vitaminsandminerals (15.03.2010)

Dietary Reference Intakes for Energy, Carbohydrate, Fiber, Fat, Fatty Acids, Cholesterol, Protein, and Amino Acids (Macronutrients). 2005. National Academy of Sciences. Institute of Medicine. Food and Nutrition Board. Viidatud United States Departement of Agriculture: National Agricultural Library järgi (veebis). http://fnic.nal.usda.gov/nal_display/index.php?info_center=4&tax_level=4&tax_subject=256&topic_id=1342&level3_id=5141... (15.03.2010)

Damodaran, S., Parkin, K., Fennema, O.. Fennema’s Food chemistry. 2008. Fourth edition. CRC press, Britain.